Kõige varasema mosaiigi, mis arheoloogide poolt leitud ja väljakaevatud, vanuseks on ligikaudu 5500 aastat.
Leiukoht
Selle leiukohaks on praeguse Iraagi kaguosas asuv Warka linn, tegemist on sumerite kõrgkultuuri pärandiga. Varasemalt Uruki nime kandnud linn oli oma hiilgeajal võimsaim ja suurim mitte ainult terves Mesopotaamias, vaid kogu maailmas. Linnriigi kivimüüriga kaitstud 6 km2 suurusel maa-alal elas 50 000-80 000 elanikku. Müütide järgi oli linna asutaja ja selle esimene valitseja jumal Utu poeg kuningas Meshkianggasher, keda kutsuti ka Eanna kuningaks. Uruki linn on tuntud kui kuningas Gilgameši valitsemisaja pealinn. Eepose kohaselt ehitas just Gilgameš linnale tugeva müüri ümber. Ja põnev on ka see, et esialgu Eufrati jõe kaldale ehitatud linn on nüüdseks jäänud kuivale, jõgi on muutnud oma teekonda ja jääb 35 km eemale. Asula hävitas araablaste sissetung Mesopotaamiasse ning see hüljati umbes aastal 700.
“Taevamaja”
Neljandal aastatuhandel e. Kr (Hilis-Uruki perioodil, ca 3400-3100 e.Kr) peeti Uruki pühaks linnaosaks Eannat. “Taevamajaks” kutsutud linnaosa oli pühendatud jumalanna Inannale (Ištarile) ning see oli ülejäänud linnast müüriga eraldatud. Seal asusid kultuse- ja administratiivhooned, aga ka muud avalikud hooned. Eannasse siseneti lõunapoolsest küljest mosaiigiõue kaudu. Sammastega ääristatud rajatis oli ehitatud väikestest savitellistest, mis olid omakorda kaetud savikrohviga ning kaunistatud krohvi sisse vajutatud savipulkadega. Mosaiigiõues asusid mitmed templid ja tseremoniaalhooned. Ka mosaiigiõuest väljapoole jäävate templite seinad olid kaunistatud värvitud savipulkadega. Kui templid mingil ajahetkel (seletamatul põhjusel) rituaalselt hävitati ning nende seintes olnud savitellistest ehitati üles uued templid ja memoriaalrajatised, kaunistati ka need mosaiigiga.
https://fotki.yandex.ru/, Valya Feofilactova
Mosaiigi tegemiseks kasutati põletatud koonusekujulisi savispulki, mis olid 8-10 cm pikad ja läbimõõduga umbes 1,8 cm. Koonuste laiemad otsad glasuuriti punase, valge ja/või mustaga ning erivärvilistest pulkadest moodustati seintele ja sammastele geomeetrilisi ornamente. Ornamentides kasutati enamasti kolmnurkseid motiive ja rombe.
Urukist pärit savikoonustest mosaiigi rekonstruktsioon, © Staatliche Museen zu Berlin, Vorderasiatisches Museum / Olaf M. Teßmer
Flickr, Francesca Tronchin
Wikimedia Commons, kasutaja Hahaha
Väljakaevamised
Väljakaevamiste korraldamine iidses Urukis on olnud keerukas, sest linna arenedes ehitati uusi kihistusi eelmiste peale ja enamasti taaskasutati ka ehitusmaterjale varasematelt hoonetelt. Seepärast on ajalooperioodide määramine paigas erakordselt raskendatud ja vaieldav.
Hele- ja tumepruuniga välja toodud kaks järjestikust perioodi Uruki linna Eanna piirkonna ehitusloos (ca 3400-3100 a.e.Kr). Wikimedia Commons, Lamassu Design
William Loftus oli esimene Urukit külastanud arheoloog, kes viis läbi väliuuringud aastatel 1850 ja 1854. Nende käigus leiti mõned väiksemad esemed ning koostati esmane kaart paigast. Loftus on ise tunnistanud, et väljakaevamised olid väga pealiskaudsed, kuna ekspeditsiooni rahastajad survestasid teda ära tooma põnevaid leide museaalsel eesmärgil ning võimalikult väikeste kulutustega.
Põhjalikumaid väljakaevamisi alustasid 1912. aastal Saksa Idamaade Ühingu liikmed Julius Jordani juhtimisel. Nad leidsid ühe neljast tähtsamast templist – Ištari templi – ning osa linnamüürist. Hiljem avastati, et 15-meetri kõrgune tellistest kaitsemüür ümbritses kogu linna ning ulatus 9 km pikkuseni.
Esimene ja teine maailmasõda küll katkestasid arheoloogide tegevust, kuid läbi aastakümnete on just Saksa teadlased olnud esireas Uruki uurimises. 39 väliuuringute hooaega on tipnenud Saksa arheoloogia instituudi poolt avaldatud mahukate uurimustöödega.
Leiud oma algses asukohas, 2006. a
Viited:
https://et.wikipedia.org/wiki/Mosaiik
https://en.wikipedia.org/wiki/Uruk