Sügis tuli augustis. Akna taga sabistas vihma, õues oli tusane ja hall. Minu laua peal aga istusid ootusärevuses kollakad klaasikillud. Hiljuti peetud sünnipäevaüritusest oli lauale jäänud gerbera koos dekoratiivsete lehtedega… ja nii see kõik algaski. Tellimustööks oli vetsuhari ning inspiratsiooniks hiiliv sügis.
Et lehtede puhul maalilist tulemust saavutada, ei liiminud ma tükke otse aluse peale (tavalisem ja kiirem viis mosaiikide ladumiseks). Kõigepealt tegin ma akvarellidega alusjoonise, kinnitasin selle laua külge ning katsin kilega. Kõige peale panin võrgu ning siis asusin tükke võrgule liimima. Kile on vaja selleks, et kui tükid on võrgule ära liimitud, saaks töö laua küljest kerge vaevaga lahti “koorida”. Võrgu ja kile alt on alusjoonis kenasti näha.
Materjaliks kasutasin läbipaistmatut vitraazhiklaasi (et võrgu struktuur ei jääks läbi kumama). Eriti hea on maalilisuse saavutamiseks kasutada klaase, millel on kahe-kolme tooniga värviüleminekud.
Liimimiseks kasutasin PVA-d. PVA on mosaiigikunstniku jaoks fantastiline leiutis! See on taskukohane ja kergesti kättesaadav, ei ole toksiline, sellega on lihtne töötada ja hiljem kätelt/tööpindadelt puhastada, sobib lastega töötamiseks. Ja mis just käesoleva töö puhul eriti suurepärane – tuleb imekergesti kile küljest lahti, kui hakata võrku laua küljest eemaldama.
Aluseks kasutasin tugevate seintega plastikust topsi, sestap mosaiigi alusena saab kasutada väga erinevaid materjale. Tuleb vaid teada nippe. Plastiku puhul peab silmas pidama, et ese oleks tugev ja paindumatu, siis ei teki vuukidesse hiljem praod sisse ega tule tükid lahti.
Töö saigi valmis! Tööaeg mitme päeva peale jaotatuna – 20 tundi.
