Vanim teadaolev mosaiik maailmas

Vanim teadaolev mosaiik maailmas

by | okt. 27, 2016

Kõige varasema mosaiigi, mis arheoloogide poolt leitud ja väljakaevatud, vanuseks on ligikaudu 5500 aastat. Leiukoht Selle leiukohaks on  praeguse Iraagi kaguosas asuv Warka linn, tegemist on sumerite kõrgkultuuri pärandiga. Varasemalt Uruki nime kandnud linn oli oma hiilgeajal võimsaim ja suurim mitte ainult terves Mesopotaamias, vaid kogu maailmas. Linnriigi kivimüüriga kaitstud 6 km2 suurusel maa-alal elas 50 000-80 000 elanikku. Müütide järgi oli linna asutaja ja selle esimene valitseja jumal Utu poeg kuningas Meshkianggasher, keda kutsuti ka Eanna kuningaks. Uruki linn on tuntud kui kuningas Gilgameši valitsemisaja pealinn. Eepose kohaselt ehitas just Gilgameš linnale tugeva müüri ümber. Ja põnev on ka see, et esialgu Eufrati jõe kaldale ehitatud linn on nüüdseks jäänud kuivale, jõgi on muutnud oma teekonda ja jääb 35 km eemale. Asula hävitas araablaste sissetung Mesopotaamiasse ning see hüljati umbes aastal 700.   “Taevamaja” Neljandal aastatuhandel e. Kr (Hilis-Uruki perioodil, ca 3400-3100 e.Kr) peeti Uruki pühaks linnaosaks Eannat. “Taevamajaks” kutsutud linnaosa oli pühendatud jumalanna Inannale (Ištarile) ning see oli ülejäänud linnast müüriga eraldatud. Seal asusid kultuse- ja administratiivhooned, aga ka muud avalikud hooned. Eannasse siseneti lõunapoolsest küljest mosaiigiõue kaudu. Sammastega ääristatud rajatis oli ehitatud väikestest savitellistest, mis olid omakorda kaetud savikrohviga ning kaunistatud krohvi sisse vajutatud savipulkadega. Mosaiigiõues asusid mitmed templid ja tseremoniaalhooned. Ka mosaiigiõuest väljapoole jäävate templite seinad olid kaunistatud värvitud savipulkadega. Kui templid mingil ajahetkel (seletamatul põhjusel) rituaalselt hävitati ning nende seintes olnud savitellistest ehitati üles uued templid ja memoriaalrajatised, kaunistati ka need mosaiigiga.   Mosaiigi tegemiseks kasutati põletatud koonusekujulisi savispulki, mis olid 8-10 cm pikad ja läbimõõduga umbes 1,8 cm. Koonuste laiemad otsad glasuuriti punase, valge ja/või mustaga ning erivärvilistest pulkadest moodustati seintele ja sammastele...