Mosaiik trepiastmele

Mosaiik trepiastmele

Mosaiik trepiastmele 1: ettevalmistused   Mosaiik on arhitektuuriga tihedasti seotud olnud aegade algusest peale – mosaiigiga kaunistasid templeid muistsed egiptlased ja sumerid juba 5000 aastat tagasi. Antiikkreeklased ja roomlased katsid mosaiikidega lisaks ühiskondlikele hoonetele seinu ja põrandaid ka oma kodudes. Mosaiik oli staatuse sümbol – nii töömahukat pinnakaunistamise viisi ei saanud endale lubada lihtne inimene. Lisaks silmailule ja moega kaasas käimisele ei olnud mosaiikidele vastast ka vastupidavuse poolest.   Meie usume, et mosaiik vääristab ka kaasaegset arhitektuuri.     Räägin, kuidas sündis mosaiik ühe eramaja peasissepääsu trepiastmele Pirital. Tellimustöö kallal asusin tööle 2016 a augustis.   ETAPP 1. Kavandamist alustasin seekord nii, et kallasin stuudios lauale maja fassaadi värvilahendusega haakuvaid erinevaid materjale. Kuna arhitekt oli kavandanud hoone keskossa väga domineeriva oranžika pinna, siis mosaiik pidi sellega tingimata kokku mängima. Sellele lisandusid fassaadi järgides erinevates astmetes hallid ja täienduseks murtud oranžikad variatsioonid. Materjal inspireeris ja dikteeris – mängu jäid haamriga purustatud keraamilised plaadid, klinkerplaadid, loomuliku kujuga looduslikud kivid ja rütmi lisavad paksust klaasist ja kivist väikesed ruudukesed. 12 erinevat materjali põimusid kavandil kokku abstraktseks kompositsiooniks.   ETAPP 2. Tegemist oli mosaiigiga, mis aastaringselt viibib välitingimustes, saab tuult ja päikest, pakast ja äikest. Kauakestvaid väärtusi saab luua vaid vastupidavate materjalidega. Stuudios lauale kallatud materjal oli meieni jõudnud erinevaid teid pidi ja plaatide külmakindluse kohta võis samahästi kui loosi tõmmata. Proovisin küll külmatsüklite katseid teha erinevaid materjale vees ligundades ja seejärel sügavkülma paigutades, kuumas vees üles sulatades ja nii mitmele uuele ringile saates. Materjalid pidasid katsetele kenasti vastu, kuid see ei veennud mind. Õues kasutatav materjal peab olema kvaliteetne ning koostiselt väga tihe – iial ei tea, mitme talve järel pooridesse kogunenud niiskus...