Kaasav kunst, kaks päeva pissihaisu ja 300kg ilu

Tärkav sõnajalg. 2017 Ühistöö (Betoonkera, plaatimissegu, keraamiline plaat, vuugitäide) Eelmise reede ja laupäeva veetsime Balti jaama lähirongide perroonil tangid käes naksumas ja suud mulisemas. Selja taga kaarkatusega ootepaviljonis toimus Ökomässu keskkonnateadlik ehitusmess ja jaama ees kulges igapäevane liiklusmelu. Miks tahan ma kaks päeva Balti jaama pissihaisus ärbelda? Kaks päeva järjest… sealjuures naksuvad plaadimurdmistangid nii, et villid peos ja ranne paistes. See lugu algab tegelikult ühel mõnusal suvisel päeval, kui õde kutsus Telliskivi kanti vahvleid maiustama. Istudes siis uuenenud turu-keskkonnas, kus vanad vagunid on muutunud baariks ja merekonteinerites kasvavad kohvikud, räämas tööstusmaastikku kaunistavad värsked Mextonia seinamaalid, jäid mulle silma nood hallid betoonist munad. Siin-seal on nad strateegiliselt paigutatud, et autod sõita ei saaks. Pinxi mängjad kasutavad palle istumiseks. Tean omast käest, et lastele meeldib üle kõige pallidele otsa ronida, siis sealt hüppeid harjutada. Koertele on säärased teeskulptuurid asendamatud pissipostid. Ja minul tärkas soov muna ära mosaiikida. Edasi tundus mulle, et variante on kaks. Esiteks. Ma teen seda ööpimeduses ja salaja. Teoreetiliselt annab ka kera lõigetena klaaskiudvõrgule kanda, sedasi mosaiigitöö valmis laduda ja siis pimeduse varjus kerale kanda. Teiseks. Ma asun helistama tundmatuil numbreil tundmatutele vastuvõtjatele, et alustada juttu betoonist munast ja mosaiigist ja et mina TAHAN seda teha. …Kumbki variant ei tundunud hea. Kui siis mõne aja pärast võttis meiega ühendust Ökomässu särtsakas tiim, et kutsuda ka sel aastal messile töötuba tegema, saabus mu muna unistuse AHHAA-moment: Muna või mitte midagi! Alustavate ettevõtjatena oleme analüüsinud oma turundusmeetodeid siit ja sealt. Ei ole me kumbki seda tüüpi, kes tahaks laadal ennast müümas käia. Aga sedasi, teadustada maailmale mosaiigistuudiost, meie know-howst, stuudio võimalustest ja nakatada mosaiigipisikuga oma lemmikus olekus – tehes mosaiiki,...
Vanim teadaolev mosaiik maailmas

Vanim teadaolev mosaiik maailmas

Kõige varasema mosaiigi, mis arheoloogide poolt leitud ja väljakaevatud, vanuseks on ligikaudu 5500 aastat. Leiukoht Selle leiukohaks on  praeguse Iraagi kaguosas asuv Warka linn, tegemist on sumerite kõrgkultuuri pärandiga. Varasemalt Uruki nime kandnud linn oli oma hiilgeajal võimsaim ja suurim mitte ainult terves Mesopotaamias, vaid kogu maailmas. Linnriigi kivimüüriga kaitstud 6 km2 suurusel maa-alal elas 50 000-80 000 elanikku. Müütide järgi oli linna asutaja ja selle esimene valitseja jumal Utu poeg kuningas Meshkianggasher, keda kutsuti ka Eanna kuningaks. Uruki linn on tuntud kui kuningas Gilgameši valitsemisaja pealinn. Eepose kohaselt ehitas just Gilgameš linnale tugeva müüri ümber. Ja põnev on ka see, et esialgu Eufrati jõe kaldale ehitatud linn on nüüdseks jäänud kuivale, jõgi on muutnud oma teekonda ja jääb 35 km eemale. Asula hävitas araablaste sissetung Mesopotaamiasse ning see hüljati umbes aastal 700.   “Taevamaja” Neljandal aastatuhandel e. Kr (Hilis-Uruki perioodil, ca 3400-3100 e.Kr) peeti Uruki pühaks linnaosaks Eannat. “Taevamajaks” kutsutud linnaosa oli pühendatud jumalanna Inannale (Ištarile) ning see oli ülejäänud linnast müüriga eraldatud. Seal asusid kultuse- ja administratiivhooned, aga ka muud avalikud hooned. Eannasse siseneti lõunapoolsest küljest mosaiigiõue kaudu. Sammastega ääristatud rajatis oli ehitatud väikestest savitellistest, mis olid omakorda kaetud savikrohviga ning kaunistatud krohvi sisse vajutatud savipulkadega. Mosaiigiõues asusid mitmed templid ja tseremoniaalhooned. Ka mosaiigiõuest väljapoole jäävate templite seinad olid kaunistatud värvitud savipulkadega. Kui templid mingil ajahetkel (seletamatul põhjusel) rituaalselt hävitati ning nende seintes olnud savitellistest ehitati üles uued templid ja memoriaalrajatised, kaunistati ka need mosaiigiga.   Mosaiigi tegemiseks kasutati põletatud koonusekujulisi savispulki, mis olid 8-10 cm pikad ja läbimõõduga umbes 1,8 cm. Koonuste laiemad otsad glasuuriti punase, valge ja/või mustaga ning erivärvilistest pulkadest moodustati seintele ja sammastele...
Keraamika uus elu.

Keraamika uus elu.

  Järgmisel Mosaiigilaupäeval 29. oktoobril võtame ette koduse keraamika.  Kõigil on kapinurgas midagi vana, millega on seotud palju mälestusi, või lihtsalt nii harjumuspäraselt armas, et ära visata ei raatsi, aga tegelikult ammu enam ei kasuta. Või on killud väljas, tassil kõrv puudu vms. On lugematul hulgal võimalusi, kuidas tolmukoguja tuua uuesti silma alla, millegi uue/ ilusa/ kasulikuna. You name it! Aga nendest kõigist ma täna kirjutama ei hakka. Mulle jäi näppu üks vana savitaldrik, millel oli kild servast väljas ja põhi täitsa kriimuline. Mäletan hästi, kui ilus nägi selle potisinisel taustal välja suvilas esimene roheline suvine salat. Või kuidas ma ta Tartusse kooli kaasa võtsin, ja need lugematud kiirnuudlid ja tatrapudrud. Ja nii ilus värv! Mosaiigiülesande seadsin endale võimalikult lihtsa. Suured tükid, minimalistlik dekoor, praktiline objekt.     Oli üks õnnetu lillepott ja üks kurb taldrik. Pott oli ..mehh. Taldrik oli … mehhhh.. Kahekesi olid nad ka kentsakad. Ja siis sai tehtud sim-mosaiik-sala-bim! Neist sündis kaunistatud lillepott. Igakord lille kastes meenuvad tudengigurmee maitsed 🙂 Nämm… või siis mitte…...
Ootamatu seeria praktilisi tooteid

Ootamatu seeria praktilisi tooteid

  Kummalisel kombel on selle suve hitiks kujunenud vetsuharjad. Esimese tegin meie stuudiosse, sest kuidagi mannetu tundus Alma ärist alla 2 euro maksnud harjahakatis meie mosaiiktapeediga tualettruumis.  (Et oleks mõistetav, siis lisan, et WC seinad on kaetud minu kodu ajaloolistest seinakihistustest skalpelliga lahtiharutatud ja stuudio kõrvalkeldriboksist leitud pea 50-aastaste tapeetidega.) Niisiis haarasin harja ja, muinsuskaitsja nagu ma olen, ladusin sellele tapeetidega samasse ajastusse jäävatest nõukaaegsetest seinaplaatidest mosaiigi. Sellele järgnes kohe kaks tellimust vetsuharjadele. Et just vetsuharju taheti, pani esialgu väga muigama. Vetsuharjade seeria ei olnud mul sugugi plaanis. “Kuldne aeg” võttis mitme päeva peale jaotununa kokku 8 töötundi (ma ei arvestanud sisse toorikute tagaotsimise ja ostmise aega, neid ma käisin mitmel päeval jahtimas). Ja täiesti mõistetamatuks jääb, kuidas vahel tuleb kihk teha asju, mis mulle üldse omased ei ole – kasutada kullalehega kaetud klaasitükke. Tellija suunavaks sooviks olid vaid heledad toonid. Hiljem sain teada, et inimene, kellele hari kingitusena mõeldud oli, eelistabki oma kodus eksklusiivset sära. Muusa teadis. Kolmas hari nõudis rohkem tähelepanu ja täpsust. Materjalina kasutasin vitraazhiklaasi ning kollakate toonide järgi lehtedel sai hari ka oma nime “Sügis”. Toone sobitades, klaasil värviüleminekuid otsides ja tükikesi parajaks murdes veetsin kaks täispäeva, vuukimise ja puhastamisega lisandus veel mõni tund. Selle töö peal realiseerus mu kauaaegne visioon – kasutada värvilist klaasi maaliliselt. Valmimisprotsessist kirjutan täpsemalt järgmine...

Esimene kursus juba 7.-9. juuni!

TEEMAKURSUS: Mosaiiktehnikas sillutiskivi 7.-9. juuni 2016 TEEMAKURSUS: Mosaiiktehnikas sillutiskivi 18-19 juuni 2016     Iganädalaste kursustega täiskasvanutele ja lastele alustame sügisel septembris. Teemad vahetuvad vastavalt aastaaegadele ja kalendri tähtpäevadele, liituda võib aastaringselt. Jälgi jooksvalt infot meie Facebooki-lehel või liitu meie uudiskirjaga...