by Elle Kannike | sept. 4, 2017
Mosaiik trepiastmele 1: ettevalmistused Mosaiik on arhitektuuriga tihedasti seotud olnud aegade algusest peale – mosaiigiga kaunistasid templeid muistsed egiptlased ja sumerid juba 5000 aastat tagasi. Antiikkreeklased ja roomlased katsid mosaiikidega lisaks ühiskondlikele hoonetele seinu ja põrandaid ka oma kodudes. Mosaiik oli staatuse sümbol – nii töömahukat pinnakaunistamise viisi ei saanud endale lubada lihtne inimene. Lisaks silmailule ja moega kaasas käimisele ei olnud mosaiikidele vastast ka vastupidavuse poolest. Meie usume, et mosaiik vääristab ka kaasaegset arhitektuuri. Räägin, kuidas sündis mosaiik ühe eramaja peasissepääsu trepiastmele Pirital. Tellimustöö kallal asusin tööle 2016 a augustis. ETAPP 1. Kavandamist alustasin seekord nii, et kallasin stuudios lauale maja fassaadi värvilahendusega haakuvaid erinevaid materjale. Kuna arhitekt oli kavandanud hoone keskossa väga domineeriva oranžika pinna, siis mosaiik pidi sellega tingimata kokku mängima. Sellele lisandusid fassaadi järgides erinevates astmetes hallid ja täienduseks murtud oranžikad variatsioonid. Materjal inspireeris ja dikteeris – mängu jäid haamriga purustatud keraamilised plaadid, klinkerplaadid, loomuliku kujuga looduslikud kivid ja rütmi lisavad paksust klaasist ja kivist väikesed ruudukesed. 12 erinevat materjali põimusid kavandil kokku abstraktseks kompositsiooniks. ETAPP 2. Tegemist oli mosaiigiga, mis aastaringselt viibib välitingimustes, saab tuult ja päikest, pakast ja äikest. Kauakestvaid väärtusi saab luua vaid vastupidavate materjalidega. Stuudios lauale kallatud materjal oli meieni jõudnud erinevaid teid pidi ja plaatide külmakindluse kohta võis samahästi kui loosi tõmmata. Proovisin küll külmatsüklite katseid teha erinevaid materjale vees ligundades ja seejärel sügavkülma paigutades, kuumas vees üles sulatades ja nii mitmele uuele ringile saates. Materjalid pidasid katsetele kenasti vastu, kuid see ei veennud mind. Õues kasutatav materjal peab olema kvaliteetne ning koostiselt väga tihe – iial ei tea, mitme talve järel pooridesse kogunenud niiskus...
by Elle Kannike | veebr. 22, 2017
ÕPETUS: Kuidas teha piimapakkidest Minecrafti tegelasi Meile tulid stuudiosse 12 poissi, et pidada koos oma 9-aastaseks saava klassivenna sünnipäeva ning erisooviks oli neil Minecrafti-teemaline mosaiigipidu. Kuna ülesanne paelus poisse kaheks tunniks laua taha nokitsema ning kõik olid valminud tegelastest suures vaimustuses, nakatas poiste entusiasm mind Minecraft-tegelaste mosaiikimise õpetust Teiega jagama. Ülesanne pakub meisterdamisrõõmu 7-11-aastastele algklassilastele, seda saab edukalt läbi viia kas kodus, kooli kunstitunnis või huviringis. Taaskord on rõõm ära märkida, et ülesanne hõlmab taaskasutust. Vaja läheb: 1, 1,5- või 2-liitriseid piimapakke värvilisi pabereid kartongi PVA-liimi / pulgaliimi pintsleid ja plastalust PVA-liimi jaoks kääre prinditud tegelaste näopilte (värviliselt) PDF: Minecraft tegelased klaasmosaiiki + plaaditange* pintsette* plaastreid klaasiga töötamiseks* 1. samm 2. samm 3. samm 4. samm 5. samm 6. samm 7. samm 8. samm Ettevalmistus algab piimapakkide kogumisega. Kõige ideaalsemad on 1,5- ja 2-liitrised piimapakid, sest neil on piisavalt lai küljepikkus, et laduda mugavalt 8 ruudukest kõrvuti. 1-liitriste pakkide peale sobivad tegelased, kelle nägu saab laduda 6-ruuduse laiusega. Piimapakid pestakse ning lastakse ära kuivada. Ülemine kokkuvolditud osa avatakse täielikult ning keeratakse paki sissepoole – see tagab pakkidele seismisel parema stabiilsuse. Piimapaki-tegelased asetatakse seisma avatud poolega alla. Värviliste paberite varumisel tasub silmas pidada, et kõige enam läheb tarvis erinevaid rohelisi, halle ja musta paberit. See tuleneb kõige populaarsemate tegelaste kehavärvidest. Rohelist ja halli võiks olla 3-4 eri varjundis ja tumedusastmes. Paberid tuleb lõigata ristkülikuteks, nt 7 x 10 cm. Tegelaste nägude ladumiseks saab samuti kasutada värvilisi pabereid või kartonge, kuid meie kasutasime klaasmosaiigi tükke. Ehituspoes müüakse klaasmosaiiki 2×2 cm tükkidena, mis on omakorda liimitud 30×30 cm võrgule või paberile. Me eemaldasime tükid võrgult ning tükeldasime iga ruudukese plaaditangidega neljaks....
by Elle Kannike | jaan. 29, 2017
Eesti avalikus ruumis ei leidu mosaiike just rohkelt, peamiselt jääb nende üksikute näidetegi valmimisperiood nõukogude aega. Kuid tänuväärse 2011. a jõustunud kunstiteoste tellimise seaduse abil, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid, tuuakse peagi Eesti mosaiigimaastikule uus teos. Vana raadiomaja ehk uue nimega uudistemaja (Tallinnas F. R. Kreutzwaldi 14) sai uue kuue ning Eesti Rahvusringhääling korraldas konkursi väärika kunstiga tordile kirsi lisamiseks. 105 laekunud töö hulgast valiti üheks võitjaks Maret Sarapu klaasmosaiigi kavand märgusõnaga «Trepp». Žürii tõstis töö puhul esile nii kontseptuaalse idee selgust ja lahenduse omanäolisust kui ka kunstniku professionaalsust. Maret Sarapu on tunnustatud klaasikunstnik, lõpetanud Eesti kunstiakadeemias klaasi eriala nii bakalaureuse kui magistri astmes, täiendanud ennast Helsingis Taiteteollinen Korkeakoulus. Alates 2005. a tegutseb vabakutselise kunstnikuna. Sarapu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige, tema töid leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, samuti USAs Ameerika Klaasi Muuseumis (Millville, NJ) ja Türgis Kaasaegse Klaasikunsti Muuseumis (Eskisehir). Kuigi Maret Sarapuu kavandas teose esilagu hoone kolmanda korruse trepihalli, oli ta žürii soovil nõus selle teostama esimesel korrusel treppide ja lifti kõrval asuvasse trepihalli. Vaata ka konkursi tulemusi tutvustavat uudislõiku “Ringvaate” saatest siit. http://kultuur.err.ee/v/kunst/1270aac0-8874-4a34-9a0f-800d6d31e29f/selgusid-erri-renoveeritud-uudistemaja-kunstikonkursi-tulemused Mosaiik peab olema teostatud ning uudistemaja esimesele korrusele paigaldatud hiljemalt 31. märtsiks 2017. Jääme põnevusega ootama! Allikad: Sirp 10.01.2017, http://www.sirp.ee/online-uudised/selgusid-erri-uudistemaja-kunstikonkursi-voitjad%E2%80%A8-%E2%80%A8/ ERR Kultuur, http://kultuur.err.ee/v/kunst/1270aac0-8874-4a34-9a0f-800d6d31e29f/selgusid-erri-renoveeritud-uudistemaja-kunstikonkursi-tulemused Eesti Klaasikunstnike Ühendus,...
by Elle Kannike | nov. 29, 2016
Oma lastekursusel nuputame välja ülesandeid, mis oleks eriti keskkonnasäästlikud ja hõlmaks taaskasutatavaid materjale. Sellega anname edasi oma hoiakuid ja kasvatame lapsi lisaks kunstile armastama ka puhast keskkonda. Seekord rõõmustasime noori mosaiigisõpru diskopalli tegemisega, mille juures saime kasutuid CD-plaate uuele ringile saata. Koolis terve klassiga ma seda ülesannet ei teeks, plaatide tükeldamine on paras tüütus. Kuid kunstiringis väikese seltskonnaga tekitas edeva sisustuselemendi valmimine palju elevust. Samuti sobib ettevõtmine koduseks perekondlikuks ühistegevuseks. Vaja läheb: CD-plaate (sobivad ka kriimulised ja pragunenud) väikest penoplastist palli (käsitöö poest), nt läbimõõduga 10-12 cm väga tugevaid kääre, nt köögikääre liimipüstolit või läbipaistvat liimhermeetikut+liimialust+maaliladibat/spaatlit liimi määrimiseks grilltikku peenikest paela või tamiili või traati või ketti riputamiseks vett ja potti või teekannu+ämbrit pakse töökindaid Töökäik: 1. samm 2. samm 3. samm 4. samm 5. samm 6. samm CD-plaate on väga halb lõigata, hõbedane kiht kipub kergesti maha kooruma ja kääridega lõigates plastik kildudeks minema. Seetõttu on abiks keev vesi, kus plaate 5 minutit hoida ja pisut pehmeneda lasta. Mina valasin keeva vee ämbrisse ja panin plaadid sisse, mitte ei keetnud neid pliidil potis. Muidu võib tekkida jällegi ülekeetmise oht ja hõbedane kiht võib seetõttu maha kooruda. Materjalikulu arvesta nii, et ühe ca 10 cm läbimõõduga palli katmiseks kulub 3-4 CD-plaati. CD-d võta veest välja ühekaupa. Lõika tulisest plaadist töökinnastega kinni hoides kõigepealt pikad ribad. Ribad on umbes 1 cm laiused, väiksemate laste puhul võib teha ka 1,5 cm. Seejärel tükelda ribad võimalikult ühesuurusteks (siis jääb tööle korrektsem välimus) ruutudeks või ristkülikuteks. Jäta alles ka ribade alguse ja lõpu kolmnurksed tükid, neid läheb ka vaja. Vajuta grilltiku abil pallist auk läbi ning jäta grilltikk esialgu sisse –...
by Elle Kannike | okt. 27, 2016
Kõige varasema mosaiigi, mis arheoloogide poolt leitud ja väljakaevatud, vanuseks on ligikaudu 5500 aastat. Leiukoht Selle leiukohaks on praeguse Iraagi kaguosas asuv Warka linn, tegemist on sumerite kõrgkultuuri pärandiga. Varasemalt Uruki nime kandnud linn oli oma hiilgeajal võimsaim ja suurim mitte ainult terves Mesopotaamias, vaid kogu maailmas. Linnriigi kivimüüriga kaitstud 6 km2 suurusel maa-alal elas 50 000-80 000 elanikku. Müütide järgi oli linna asutaja ja selle esimene valitseja jumal Utu poeg kuningas Meshkianggasher, keda kutsuti ka Eanna kuningaks. Uruki linn on tuntud kui kuningas Gilgameši valitsemisaja pealinn. Eepose kohaselt ehitas just Gilgameš linnale tugeva müüri ümber. Ja põnev on ka see, et esialgu Eufrati jõe kaldale ehitatud linn on nüüdseks jäänud kuivale, jõgi on muutnud oma teekonda ja jääb 35 km eemale. Asula hävitas araablaste sissetung Mesopotaamiasse ning see hüljati umbes aastal 700. “Taevamaja” Neljandal aastatuhandel e. Kr (Hilis-Uruki perioodil, ca 3400-3100 e.Kr) peeti Uruki pühaks linnaosaks Eannat. “Taevamajaks” kutsutud linnaosa oli pühendatud jumalanna Inannale (Ištarile) ning see oli ülejäänud linnast müüriga eraldatud. Seal asusid kultuse- ja administratiivhooned, aga ka muud avalikud hooned. Eannasse siseneti lõunapoolsest küljest mosaiigiõue kaudu. Sammastega ääristatud rajatis oli ehitatud väikestest savitellistest, mis olid omakorda kaetud savikrohviga ning kaunistatud krohvi sisse vajutatud savipulkadega. Mosaiigiõues asusid mitmed templid ja tseremoniaalhooned. Ka mosaiigiõuest väljapoole jäävate templite seinad olid kaunistatud värvitud savipulkadega. Kui templid mingil ajahetkel (seletamatul põhjusel) rituaalselt hävitati ning nende seintes olnud savitellistest ehitati üles uued templid ja memoriaalrajatised, kaunistati ka need mosaiigiga. Mosaiigi tegemiseks kasutati põletatud koonusekujulisi savispulki, mis olid 8-10 cm pikad ja läbimõõduga umbes 1,8 cm. Koonuste laiemad otsad glasuuriti punase, valge ja/või mustaga ning erivärvilistest pulkadest moodustati seintele ja sammastele...
